Priit (1-2), Jan (2), Tom(2) ja Rene (1-2) on positiivselt meelestatud. kuus kuni kaheksa meeskonnaliiget täiesti olemas ehk esimene alus mehitatud! Sellesuvise kogemuse põhjal on just 41-jalasel jahil ( ja see on iseenesest parajalt paras suurus) hea kaheksakesi sõita.
Ehk siis - kui veel seiklejaid liitub, õnnestub kahe jahiga minna - saab ka pisut võistelda.
Novembris on plaan esimesed reserveeringud ära teha (kalendriplaan paika, jaht/jahid välja otsida ja sadamast lähtuvalt ka kohalesõit plaanida/broneerida) .
20. novembri seisuga on Siim kindel kapten teisele jahile, seega - minek on kahe jahiga :)
Tuesday, October 24, 2006
Wednesday, October 18, 2006
Väike Horvaatia logiraamat
04. Juuni (Pühapäev)
10:30 väljasõit. Ilm on vahelduvalt pilves. Sihiks oleme võtnud Mljet/Okuklie või Kobas, otsustame Sipani otsas.
11:50 tõmbasime purjed üles. Teeme laisalt 2,8 sõlme. Tom püüab kala. Sõidame rahulikult pilvedest eemale.
13:00 sai meid kätte äikesetorm. Purjed saame umbes minut enne raju kokku, enamus meeskonda kolib alla – nii saavad vähesed kogu horisontaalse vihmamõnu ja paarisaja meetri kaugusel merd tabava välguelamuse endasse. Pisut hiljem, kusagil ühe ja poole kahe vahel karjub Siim alt et sügavust on null meetrit. Rene teeb kiire pöörde vasakule nullmeetri vältimiseks, õnneks on siiski tegu elektroonika „vaikese” eksimusega ja mitte tegeliku sügavusega – sillal olevalt displeilt saab julgelt üle saja meetri kätte. GPS plotteri kaardile jääb ilus siksakk.
Okuklie sadamat iseloomustaks kui „Kena tualetivaba koht, tasuta õngekonksud (kohalik kalamees loovutas üöösel mõned et saaksime kalapüüdmist harjutada) ja hea söök „Minstrad”’is (nii oli meie kodukai restorani nimi).
Kui sadamas maabusime siis selgus et valele kaile. See kutt, kelle kai juurde oleksime pidanud jõudma ei lubanud Nelet-Kaidyt isegi WC’sse. Juhtus see kõik lihtsalt – kohalikel on kombeks saabuvaid jahte kutsuma minna – ja saabudes oli neid kutsujaid kaks. Valisime lähima, selgus et oli vale mees J
Pärastlõuna veetsime üle mägede kõmpides, teisepoole saart. Teelt pisut kõrvale põigates leidsime kohaliku kanjoni. Ja teel kohatud vanahärra tervitas meid sõnadega „More Fino”, misiganes see ka tähendab.
Õhtu võtsime vastu toreda vaatega mõnusas restoranis, einestasime ja nautisime veini. Kõigil oli lõbus J. Öösel tagasi jahile jõudes selgus, et meie naabrid idasakslased on end nii täis tõmmanud, nõnda nad ei suutnud oma jahti ära tunda, pardale astumisest rääkimata. Priit siis neile ütles, et tema on kõige musklim mees (I’m very strong man) ja aitas nad paati. Kristina oli ka tugev naine ja aitas ühe paksu sakslase jahile.
Päeva lõpetab Siim sõnadega „slava bogu, nikovo ne ubili”.
Jan – normaalne päev
Evely – parem kui eile, rohkem mõnusat päikesepaistet
Nele – Kõik on lahe väljaarvatud riided mis vihma ei kannata
Tom: ei oska midagi arvata, magasin J
5. Juuni (Esmaspäev)
8:45 väljusime sadamst. Imeline ilm, päike, õrn tuul. Suplus ja kohv kuulusid hommiku juurde.
10:55 tõmbasime purjed üles, suund Korculale, Jan roolis. Jan märkis, kapten võiks jalad kasvatada. Ja et ikka kindlalt rooli pääseda, on Jan valmis kasvõi rinnad hankima. (Naiste roolieeliste tasandamiseks). Päeva jooksul saime osa nii päikese kui purjetamisrõõmudest.
17:40 Horvaatia aja järgi saabusime ACI Marina Korcula sadamasse. Kättenäidatud kohale manööverdades sai Austria naiskonna jaht sõbraliku müksu, viisime neile lepituseks ja hingehaavade paranduseks Kännu Kuke. Rene oli küll pisut õnnetu aga piisav kogus õlut ja veini aitas juhtunu kiirelt unustada. Priit tegi otsi kaldale andes ootamatu supluse, Neptuni kingiks läks seekord mobiiltelefon.
Mljeti ülemises otsas kohtusime delfiinidega, mõõkkalaga trehvasime eelviimase halsi ajal. Õhtusöögi tegime seekord ise, Tom oli selle päeva peakokk. Korcula on ilus koht päikese all.
Pooltel meeskonast on meremehesärgid juba olemas, ülejäänud lubasid hommikul osta. Jahiraadiojaama 16’lt kanalilt tuli „Loba laba bota”.
6. Juuni (Teisipäev)
Väljumine Korcula sadamst möödus viperusteta. Superkoostöö jahtide vahelt välje manöövardades! Saarte vahelt välja merele jõudes ootas meid jãlle äike ja vihm, mis on senini meile lahutamatuteks kaaslasteks olnud. Õnneks jäi kole ilm peagi ahtri taha. Kristina puhastas Rene ostetud kalu, Jan, Rene, Priit, Jaak, Siim püüdsid vaheldumisi tuult ja aegajalt pautisid. Tomm magas kajutis nagu ikka. Kaidi ja Nele pikutasid samuti. Evely jälgis meeste toimetamisi – igaühele oma sõidunauding. Pärastlõunal maabusime Polace sadamas. Siin tasub vaatamist suur ja väike soolajärv, käisime neid kohapealt laenutatud ratastega avastamas. Õhtul - vein ja söök, nagu ikka J
7. Juuni (Kolmapäev)
10:40 väljasõit Polace (Mljet) sadamast, Jan roolis. Juhhei, täna on tekipesupäev!
11:30 juhtus ootamatu tööõnnetus – Jaak haavas murtud harjavarrega vasakut põlve, mis Evely ja Kristina sekkumisel kiiresti plaasterduse peale sai.
12:10 ujumispaus. Kohata võis kolme hüljest – Priitu, Tommi ja Jani.
Ennelõunal sõitsime põhiliselt mootoriga.
15:30 saabusime unisesse sadamsse. Sajab. Kobac oli sadama nimi. Siim arendas välja Montoni uudse toote – pruuni triibu ja kollase laiguga püksid..
17:30 Sajab, sajab, nürilt sajab. Joome veini, õlut. Mida edasi teha? Kohalikust rannast leiame kive ja karpe. Toome mõned eriti huvivããrsed jahti. Siim arvab kyll, et nende raskus viib laevukese põhja. Sajab, jalutama minna pole mõtet. Mehed üritavad igavuse peletamiseks paati kõvemini kai külge sikutada. Korralik külgtuul kipub jahti niipalju nihutama et trapp ähvardab merre sadada.
17:55 ütles Jaak „vendri” kohta „vesser”, vender vist solvus J. Varsti maabusid meie kõrvale austerlased, lõbusad sellid. Kohaliku sadama eripäraks oli neljakese mooring line’i sikutamine – kõva külgtuul oli. Rene väitis – kes ütles, et ma olen üleval. See, et ma olen üleval, ei tähenda, et ma olen üleval. Õhtuoote loputame alla rohke veiniga. Oli lõbus.
Restoranis kohatud meresõitjad jagasid järgmiseks mereretkeks õpetusi:
„Fly to Split (Trogir), charter boat in ACI Marina Trogir. Lok for „Peter Yachting”, „Egger Yachting” – and others.
Sail around Kornat, Vis, Lastovo, Sirenik (Skardin!) and other small islands.”
Sinna järgmine aasta läehemegi!
8. Juuni (Neljapäev)
Hommikune väljasõit jäi pisut hilisemaks kuna eelmise päeva õhtu venis pikaks. Vana Tallinn oli joomingukaaslaste poolt ristitud 100% suhkrut ja 200% alkoholi sisaldavaks joogiks ristitud. Kell 11:00 jätsime sadamaga hüvasti. Tegime tiiru Stonski kanalis ning pisut ka avamerel. Täna oli purjetamispäev! Tuult oli ka, näidiku järgi 30 sõlme, jaht tegi 6,8 sõlme. Jan nautis täiega! Vahepeal kui tuul ära kadus läks Rene järjekordsele kalapüügikatsele. Tomm nentis selle peale, et kaladel on jälle huumoripäev. Nii ka seekord. „Slava bogu, nikove ne ubili” käis seekord kohalike kalade kohta. Õhtuks saabusime sadamasse, käime poes, teeme süüa. Kaidi palus Renel oma lai ahter eest ära tõmmata.
9. Juuni (Reede)
Väljasõit nagu ikka hommikul. Õhtuks on plaan tagasi ACI Marina Dubrovnikusse jõuda, kuna laupäeva varahommikul vaja lennukile jõuda. Ilm on super, päike paistab (viimaks ometi!) Seilame pisut merel, tuult on vähevõitu. Leiame ilusa lahe koos liivarannaga, viskame end ankrusse. Päev möödub ujudes ja päevitades, proovime ära ka jahi julla sõiduomadused. Täiesti sõidetav kummipaat!. Lõunastame kohalikus rannarestoranis.
Pärastlõunal suund Dubrovnikule. Päike kõrvetab.
Dubrovnikus läks jahi kohalemanööverdamsiega keeruliseks, kutsusime appi kohaliku kipperi kes lahi tagurpidisõiduvõimeid demonstreeris. Selge, et järgmise retke esimesel päeval pühendume tagurpidisõidu iseärasustesse.Tegelikult võiks seda juba kodusel Tallinna lahel pisut harjutada.
Jahi üleandmisel selgub, et lisaks esimesel päeval purunenud radarireflektorile oleme ilma jäänud ka esimesest „mooring lightist”, tuleb uus osta L. Kohalik akvalangist uuris ka paadi kere vee alt põhjalikult üle.
Enne õhtusööki jahtklubi restoranis käime Dubrovnikus viimaseid kinke ostmas ja jätame linnaga hüvasti. Õhtu saadame ära hulga veiniga.Vaieldamatult parim kohalik söök oli octopusi salat !
10. Juuni (Laupäev)
Hommikul taksosse ja lennujaama. Sajab jälle. Sõit läheb kodu poole. Lennukis on värsked lehed J :)
10:30 väljasõit. Ilm on vahelduvalt pilves. Sihiks oleme võtnud Mljet/Okuklie või Kobas, otsustame Sipani otsas.
11:50 tõmbasime purjed üles. Teeme laisalt 2,8 sõlme. Tom püüab kala. Sõidame rahulikult pilvedest eemale.
13:00 sai meid kätte äikesetorm. Purjed saame umbes minut enne raju kokku, enamus meeskonda kolib alla – nii saavad vähesed kogu horisontaalse vihmamõnu ja paarisaja meetri kaugusel merd tabava välguelamuse endasse. Pisut hiljem, kusagil ühe ja poole kahe vahel karjub Siim alt et sügavust on null meetrit. Rene teeb kiire pöörde vasakule nullmeetri vältimiseks, õnneks on siiski tegu elektroonika „vaikese” eksimusega ja mitte tegeliku sügavusega – sillal olevalt displeilt saab julgelt üle saja meetri kätte. GPS plotteri kaardile jääb ilus siksakk.
Okuklie sadamat iseloomustaks kui „Kena tualetivaba koht, tasuta õngekonksud (kohalik kalamees loovutas üöösel mõned et saaksime kalapüüdmist harjutada) ja hea söök „Minstrad”’is (nii oli meie kodukai restorani nimi).
Kui sadamas maabusime siis selgus et valele kaile. See kutt, kelle kai juurde oleksime pidanud jõudma ei lubanud Nelet-Kaidyt isegi WC’sse. Juhtus see kõik lihtsalt – kohalikel on kombeks saabuvaid jahte kutsuma minna – ja saabudes oli neid kutsujaid kaks. Valisime lähima, selgus et oli vale mees J
Pärastlõuna veetsime üle mägede kõmpides, teisepoole saart. Teelt pisut kõrvale põigates leidsime kohaliku kanjoni. Ja teel kohatud vanahärra tervitas meid sõnadega „More Fino”, misiganes see ka tähendab.
Õhtu võtsime vastu toreda vaatega mõnusas restoranis, einestasime ja nautisime veini. Kõigil oli lõbus J. Öösel tagasi jahile jõudes selgus, et meie naabrid idasakslased on end nii täis tõmmanud, nõnda nad ei suutnud oma jahti ära tunda, pardale astumisest rääkimata. Priit siis neile ütles, et tema on kõige musklim mees (I’m very strong man) ja aitas nad paati. Kristina oli ka tugev naine ja aitas ühe paksu sakslase jahile.
Päeva lõpetab Siim sõnadega „slava bogu, nikovo ne ubili”.
Jan – normaalne päev
Evely – parem kui eile, rohkem mõnusat päikesepaistet
Nele – Kõik on lahe väljaarvatud riided mis vihma ei kannata
Tom: ei oska midagi arvata, magasin J
5. Juuni (Esmaspäev)
8:45 väljusime sadamst. Imeline ilm, päike, õrn tuul. Suplus ja kohv kuulusid hommiku juurde.
10:55 tõmbasime purjed üles, suund Korculale, Jan roolis. Jan märkis, kapten võiks jalad kasvatada. Ja et ikka kindlalt rooli pääseda, on Jan valmis kasvõi rinnad hankima. (Naiste roolieeliste tasandamiseks). Päeva jooksul saime osa nii päikese kui purjetamisrõõmudest.
17:40 Horvaatia aja järgi saabusime ACI Marina Korcula sadamasse. Kättenäidatud kohale manööverdades sai Austria naiskonna jaht sõbraliku müksu, viisime neile lepituseks ja hingehaavade paranduseks Kännu Kuke. Rene oli küll pisut õnnetu aga piisav kogus õlut ja veini aitas juhtunu kiirelt unustada. Priit tegi otsi kaldale andes ootamatu supluse, Neptuni kingiks läks seekord mobiiltelefon.
Mljeti ülemises otsas kohtusime delfiinidega, mõõkkalaga trehvasime eelviimase halsi ajal. Õhtusöögi tegime seekord ise, Tom oli selle päeva peakokk. Korcula on ilus koht päikese all.
Pooltel meeskonast on meremehesärgid juba olemas, ülejäänud lubasid hommikul osta. Jahiraadiojaama 16’lt kanalilt tuli „Loba laba bota”.
6. Juuni (Teisipäev)
Väljumine Korcula sadamst möödus viperusteta. Superkoostöö jahtide vahelt välje manöövardades! Saarte vahelt välja merele jõudes ootas meid jãlle äike ja vihm, mis on senini meile lahutamatuteks kaaslasteks olnud. Õnneks jäi kole ilm peagi ahtri taha. Kristina puhastas Rene ostetud kalu, Jan, Rene, Priit, Jaak, Siim püüdsid vaheldumisi tuult ja aegajalt pautisid. Tomm magas kajutis nagu ikka. Kaidi ja Nele pikutasid samuti. Evely jälgis meeste toimetamisi – igaühele oma sõidunauding. Pärastlõunal maabusime Polace sadamas. Siin tasub vaatamist suur ja väike soolajärv, käisime neid kohapealt laenutatud ratastega avastamas. Õhtul - vein ja söök, nagu ikka J
7. Juuni (Kolmapäev)
10:40 väljasõit Polace (Mljet) sadamast, Jan roolis. Juhhei, täna on tekipesupäev!
11:30 juhtus ootamatu tööõnnetus – Jaak haavas murtud harjavarrega vasakut põlve, mis Evely ja Kristina sekkumisel kiiresti plaasterduse peale sai.
12:10 ujumispaus. Kohata võis kolme hüljest – Priitu, Tommi ja Jani.
Ennelõunal sõitsime põhiliselt mootoriga.
15:30 saabusime unisesse sadamsse. Sajab. Kobac oli sadama nimi. Siim arendas välja Montoni uudse toote – pruuni triibu ja kollase laiguga püksid..
17:30 Sajab, sajab, nürilt sajab. Joome veini, õlut. Mida edasi teha? Kohalikust rannast leiame kive ja karpe. Toome mõned eriti huvivããrsed jahti. Siim arvab kyll, et nende raskus viib laevukese põhja. Sajab, jalutama minna pole mõtet. Mehed üritavad igavuse peletamiseks paati kõvemini kai külge sikutada. Korralik külgtuul kipub jahti niipalju nihutama et trapp ähvardab merre sadada.
17:55 ütles Jaak „vendri” kohta „vesser”, vender vist solvus J. Varsti maabusid meie kõrvale austerlased, lõbusad sellid. Kohaliku sadama eripäraks oli neljakese mooring line’i sikutamine – kõva külgtuul oli. Rene väitis – kes ütles, et ma olen üleval. See, et ma olen üleval, ei tähenda, et ma olen üleval. Õhtuoote loputame alla rohke veiniga. Oli lõbus.
Restoranis kohatud meresõitjad jagasid järgmiseks mereretkeks õpetusi:
„Fly to Split (Trogir), charter boat in ACI Marina Trogir. Lok for „Peter Yachting”, „Egger Yachting” – and others.
Sail around Kornat, Vis, Lastovo, Sirenik (Skardin!) and other small islands.”
Sinna järgmine aasta läehemegi!
8. Juuni (Neljapäev)
Hommikune väljasõit jäi pisut hilisemaks kuna eelmise päeva õhtu venis pikaks. Vana Tallinn oli joomingukaaslaste poolt ristitud 100% suhkrut ja 200% alkoholi sisaldavaks joogiks ristitud. Kell 11:00 jätsime sadamaga hüvasti. Tegime tiiru Stonski kanalis ning pisut ka avamerel. Täna oli purjetamispäev! Tuult oli ka, näidiku järgi 30 sõlme, jaht tegi 6,8 sõlme. Jan nautis täiega! Vahepeal kui tuul ära kadus läks Rene järjekordsele kalapüügikatsele. Tomm nentis selle peale, et kaladel on jälle huumoripäev. Nii ka seekord. „Slava bogu, nikove ne ubili” käis seekord kohalike kalade kohta. Õhtuks saabusime sadamasse, käime poes, teeme süüa. Kaidi palus Renel oma lai ahter eest ära tõmmata.
9. Juuni (Reede)
Väljasõit nagu ikka hommikul. Õhtuks on plaan tagasi ACI Marina Dubrovnikusse jõuda, kuna laupäeva varahommikul vaja lennukile jõuda. Ilm on super, päike paistab (viimaks ometi!) Seilame pisut merel, tuult on vähevõitu. Leiame ilusa lahe koos liivarannaga, viskame end ankrusse. Päev möödub ujudes ja päevitades, proovime ära ka jahi julla sõiduomadused. Täiesti sõidetav kummipaat!. Lõunastame kohalikus rannarestoranis.
Pärastlõunal suund Dubrovnikule. Päike kõrvetab.
Dubrovnikus läks jahi kohalemanööverdamsiega keeruliseks, kutsusime appi kohaliku kipperi kes lahi tagurpidisõiduvõimeid demonstreeris. Selge, et järgmise retke esimesel päeval pühendume tagurpidisõidu iseärasustesse.Tegelikult võiks seda juba kodusel Tallinna lahel pisut harjutada.
Jahi üleandmisel selgub, et lisaks esimesel päeval purunenud radarireflektorile oleme ilma jäänud ka esimesest „mooring lightist”, tuleb uus osta L. Kohalik akvalangist uuris ka paadi kere vee alt põhjalikult üle.
Enne õhtusööki jahtklubi restoranis käime Dubrovnikus viimaseid kinke ostmas ja jätame linnaga hüvasti. Õhtu saadame ära hulga veiniga.Vaieldamatult parim kohalik söök oli octopusi salat !
10. Juuni (Laupäev)
Hommikul taksosse ja lennujaama. Sajab jälle. Sõit läheb kodu poole. Lennukis on värsked lehed J :)
Subscribe to:
Comments (Atom)